Koostöö tsiviilasjades

Õigusalane koostöö tsiviilasjades on ette nähtud ühenduse 1999. aasta raamistikuga ja selle eesmärk on tihedam koostöö liikmesriikide vahel, et vähendada eri õigussüsteemidest tulenevaid takistusi.

Tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö eesmärk on luua tihedam koostöö liikmesriikide ametiasutuste vahel, et vähendada eri õigus- ja haldussüsteemide ühildamatusest tulenevaid takistusi.

Õigusalast koostööd tsiviilasjades reguleerisid esialgu rahvusvahelised lepingud. Maastrichti lepinguga sai sellest ühist huvi pakkuv küsimus ja Amsterdami lepinguga (1997) tõsteti see ühenduse tasandile, sidudes tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö isikute vaba liikumisega.

Euroopa Ülemkogu leidis 1999. aasta Tampere kohtumise järeldustes, et tõelisel Euroopa õiguse alal ei tohiks liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide ühildamatus ja keerukus üksikisikute ja ettevõtete õiguste teostamist takistada ega pidurdada. Sellega kinnitati liikmesriikide soovi luua tõeline õiguse ala, kus inimesed saavad pöörduda muu liikmesriigi kohtusse või ametiasutustesse sama hõlpsasti kui oma riigis. Seda on uuesti kinnitatud nii 2004. aasta Haagi programmis, millega tugevdatakse õigussüsteemi, kui ka Euroopa Komisjoni 2009. aasta Stockholmi programmis.

Vastastikuse tunnustamise põhimõte on õigusalase koostöö nurgakivi. Eesmärk on, et kohtuotsuseid oleks võimalik teistes liikmesriikides tunnustada ja täita ilma täiendavate vahemenetlusteta, st välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluse kaotamine.

Täiendavat teavet võib leida järgmistelt veebilehtedelt:

Euroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituudi (European Expertise and Expert Institute ehk EEEI) eestvedamisel on kohtunikud, juristid, teadlased ja eksperdid koostanud Euroopa õigusalaste teadmiste heade tavade suunised (European Guide for Legal Expertise), mille aluspõhimõte on liikmesriikide kohtusüsteemide vahelise koostöö tõhustamine.

Suunistes on esitatud üldised soovitused, mida iga liikmesriik ja iga õigussüsteem võib kohandada, et tagada kohtuvaldkonna teadmiste kvaliteet ja kasutuskõlblikud toimimistavad. Dokument sisaldab soovitusi selle kohta, millised võiksid olla asjatundjate menetluste, sertifitseerimise, eetika ja seisundi küsimuste ning üleeuroopalise ekspertide nimekirja loomise parimad tavad. Näiteks järgmisi soovitusi saavad eksperdid kasutada juba praegu: sõltumatuse deklareerimine iga eksperdihinnangu andmise alguses, kindlustuslepingu sõlmimine, eelaruande koostamise tava ning struktureeritud aruannete kirjutamine.

Suunised on PDF-vormingus kättesaadavad järgmistes keeltes: inglise, prantsuse ja hispaania.

Viimati uuendatud: 25/05/2016

Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.
Komisjon uuendab parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.